From language to mind. Keelest meeleni 4. osa
Abstracts. On the Occasion of the 110th birthday of Academician Oskar Loorits and 75th birthday of Pille Kippar. September 15-17, 2010, Tartu
26-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat (inglise keeles) 4. osa
Konverents viidi läbi temaatiliste paneelidena, millele järgnesid diskussioonid.
Kesksed teemaderingid:
Kesksed teemaderingid:
- Huumor. Etendab olulist rolli meediatekstides, seda eelkõige Internetis. Online-suhtlus, televisioon, personaalne kommunikatsioon jm tekstid kõnetavad selle kaudu ka identiteediküsimusi, mis tõusevad eriti aktuaalselt esile postsotsialistlikus regioonis. Mängulised ja muud mittetõsised žanrid seisavad võrdsetena teiste, tõsistemate kõrval, ja identiteedi dekonstrueerimisel tuleb lisaks majanduslikele ja poliitilistele aspektidele uurida ka emotsionaalset ja hoiakulist tasandit. Aeg-ajalt kasvavad sellest pinnasest poliitiliselt ebakorrektsetena tõlgendatavad (meedia)tekstid, mille analüüsimine juhatab sisse tsensuuri, globalisatsiooni ja identiteediloome teemad.Muinasmütoloogiad. Käesolev sessioon kutsub üles pidama ettekandeid ning arutelusid, mis keskenduvad kunagistele, nii säilinud kui hävinud usundilistele müütidele. Teema erihuvi ongi keskendunud müüdi paigutamisele ajas - mis ajast ja millise usundilise süsteemiga haakuvad meile teadaolevad müüdid, miks osad müüdid on säilinud pikka aega, teised näivad olevat kadunud üsnagi kiiresti. Sessiooni laiemaks eesmärgiks on tuua müüdiuurimusse ajalist dimensiooni, püüda paigutada mineviku müütilist pilti kunagistesse ajalistesse kontekstidesse. On selge, et müüte (ükskõik, milline ei oleks ka selle termini definitsioon) on kasutanud inimesed nii lähemas kui kaugemas minevikus, iseasi, kuidas me neid uurida oskame. Seetõttu on lisaks erinevatele müüdirekonstruktsioonidele eriti teretulnud ettekanded müüdiuurimuste metodoloogilise külje pealt, vastamaks küsimustele, mis on müüt; kui vana see on; milline võis olla müüt ja selle roll minevikus jne? Sessiooni teine pool ostib vastust küsimustele, millised on usundi väljendusvormidUsundi väljendused ja narratiivid. Käesolev sessioon kutsub arutlema erinevate usuelu, usundi väljenduste ja usundiliste nähtuste üle. Omausundi otsingute kõrval on avanenud tee erinevate konfessioonide ja liikumiste ühisolemiseks, muutuvas ühiskonnas kohtume nii arhailiste nähtuste tagasitulekuga - palverännakud ja kohalikud pühakud - , vanade kultusepaikade taasavamise ja uute pühitsemisega, uuskummitused eksisteerivad kõrvuti vanema pärimusega. Millal algas usundiliste motiivide uuenemine? Kuidas luuakse usundile omased sakraalsed paigad? Kuidas suhestuvad omavahel erinevatesse kultuurikihistustesse kuuluvad nähtused, paigad, objektid? Oodatud on nii klassikaliste muistendite kui uuemate juttude vaatlused.Arhiivid 21. sajandil. Oskar Looritsa rajatud arhiiv ja selle süstemaatika võimaldab arutleda teemal kas, miks ja kuidas me kogume, säilitame ja uurime. Milllised on folkloristide tänased kogumisstrateegiate ja uurimisülesannete vahekorrad?
Alates
5,00 €
Konverents viidi läbi temaatiliste paneelidena, millele järgnesid diskussioonid.
Kesksed teemaderingid:
Kesksed teemaderingid:
- Huumor. Etendab olulist rolli meediatekstides, seda eelkõige Internetis. Online-suhtlus, televisioon, personaalne kommunikatsioon jm tekstid kõnetavad selle kaudu ka identiteediküsimusi, mis tõusevad eriti aktuaalselt esile postsotsialistlikus regioonis. Mängulised ja muud mittetõsised žanrid seisavad võrdsetena teiste, tõsistemate kõrval, ja identiteedi dekonstrueerimisel tuleb lisaks majanduslikele ja poliitilistele aspektidele uurida ka emotsionaalset ja hoiakulist tasandit. Aeg-ajalt kasvavad sellest pinnasest poliitiliselt ebakorrektsetena tõlgendatavad (meedia)tekstid, mille analüüsimine juhatab sisse tsensuuri, globalisatsiooni ja identiteediloome teemad.Muinasmütoloogiad. Käesolev sessioon kutsub üles pidama ettekandeid ning arutelusid, mis keskenduvad kunagistele, nii säilinud kui hävinud usundilistele müütidele. Teema erihuvi ongi keskendunud müüdi paigutamisele ajas - mis ajast ja millise usundilise süsteemiga haakuvad meile teadaolevad müüdid, miks osad müüdid on säilinud pikka aega, teised näivad olevat kadunud üsnagi kiiresti. Sessiooni laiemaks eesmärgiks on tuua müüdiuurimusse ajalist dimensiooni, püüda paigutada mineviku müütilist pilti kunagistesse ajalistesse kontekstidesse. On selge, et müüte (ükskõik, milline ei oleks ka selle termini definitsioon) on kasutanud inimesed nii lähemas kui kaugemas minevikus, iseasi, kuidas me neid uurida oskame. Seetõttu on lisaks erinevatele müüdirekonstruktsioonidele eriti teretulnud ettekanded müüdiuurimuste metodoloogilise külje pealt, vastamaks küsimustele, mis on müüt; kui vana see on; milline võis olla müüt ja selle roll minevikus jne? Sessiooni teine pool ostib vastust küsimustele, millised on usundi väljendusvormidUsundi väljendused ja narratiivid. Käesolev sessioon kutsub arutlema erinevate usuelu, usundi väljenduste ja usundiliste nähtuste üle. Omausundi otsingute kõrval on avanenud tee erinevate konfessioonide ja liikumiste ühisolemiseks, muutuvas ühiskonnas kohtume nii arhailiste nähtuste tagasitulekuga - palverännakud ja kohalikud pühakud - , vanade kultusepaikade taasavamise ja uute pühitsemisega, uuskummitused eksisteerivad kõrvuti vanema pärimusega. Millal algas usundiliste motiivide uuenemine? Kuidas luuakse usundile omased sakraalsed paigad? Kuidas suhestuvad omavahel erinevatesse kultuurikihistustesse kuuluvad nähtused, paigad, objektid? Oodatud on nii klassikaliste muistendite kui uuemate juttude vaatlused.Arhiivid 21. sajandil. Oskar Looritsa rajatud arhiiv ja selle süstemaatika võimaldab arutleda teemal kas, miks ja kuidas me kogume, säilitame ja uurime. Milllised on folkloristide tänased kogumisstrateegiate ja uurimisülesannete vahekorrad?
| Tootekood | R0204041 |
|---|---|
| Aasta | 2010 |
| Osa | 4 |
| Kirjastus | Eesti Kirjandusmuuseum |
| Kujundaja | Maris Kuperjanov |
| Koostaja | Liisa Vesik |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 26 |
| EAN | 9789949446636 |
| Ümbris | ei |
| Keel | inglise |
| Teema | antropoloogia, keeleteadus |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.