Käesolev teos on mõeldud tutvustama Baudelaire'i kui eesti kirjandusruumis tuntud luuletaja laiemat loomingut. Selles raamatus astub ta meie ette esseisti ja kriitikuna. Nagu ütleb pealkirigi, kõneleb Baudelaire siin Delacroix'st, Poe'st, Ingres'ist, Wagnerist, Hugost, Flaubert'ist kaasaegsena, kes elab ja liigub nendega samas kultuuriruumis. Baudelaire kirjutab inimesena, kes kõiki neid maale, mida ta kas armastab või ka vihkab, võib igal ajal nende asupaigas vaatamas käia, ning ta kirjutab publikule, kes saab teha sama.
Baudelaire ei ole objektiivne kriitik. On kunstnikke, kellest kõneldes ta ei hoia kokku leheruumi, süvenemist ega innukat kiitust, ja teisi, kelle kohta ta võib häirimatult kirjutada: «Vt eelmist.» Baudelaire'i meelest peaks kunst teenima ühtsuse ideed ja ta räägib pidevalt kunstiteosest kui tervikust ning kunstniku universaalsusest. Kunst on tema jaoks lunastuse ja hingelise ülenemise abinõu. Siin raamatus kohtame Baudelaire arutlemas ka nende märksõnade üle, millega teda ennast on meie kultuuriruumis kõige enam seostatud – dekadentsi, romantismi ja modernsuse üle.
Käesolev teos on mõeldud tutvustama Baudelaire'i kui eesti kirjandusruumis tuntud luuletaja laiemat loomingut. Selles raamatus astub ta meie ette esseisti ja kriitikuna. Nagu ütleb pealkirigi, kõneleb Baudelaire siin Delacroix'st, Poe'st, Ingres'ist, Wagnerist, Hugost, Flaubert'ist kaasaegsena, kes elab ja liigub nendega samas kultuuriruumis. Baudelaire kirjutab inimesena, kes kõiki neid maale, mida ta kas armastab või ka vihkab, võib igal ajal nende asupaigas vaatamas käia, ning ta kirjutab publikule, kes saab teha sama.
Baudelaire ei ole objektiivne kriitik. On kunstnikke, kellest kõneldes ta ei hoia kokku leheruumi, süvenemist ega innukat kiitust, ja teisi, kelle kohta ta võib häirimatult kirjutada: «Vt eelmist.» Baudelaire'i meelest peaks kunst teenima ühtsuse ideed ja ta räägib pidevalt kunstiteosest kui tervikust ning kunstniku universaalsusest. Kunst on tema jaoks lunastuse ja hingelise ülenemise abinõu. Siin raamatus kohtame Baudelaire arutlemas ka nende märksõnade üle, millega teda ennast on meie kultuuriruumis kõige enam seostatud – dekadentsi, romantismi ja modernsuse üle.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/mõtisklusi-minu-kaasaegsetest42177Mõtisklusi minu kaasaegsetesthttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789985772737-909.webp00EUROutOfStock/ilukirjandus/esseistika, dokumentalistikaKäesolev teos on mõeldud tutvustama Baudelaire'i kui eesti kirjandusruumis tuntud luuletaja laiemat loomingut. Selles raamatus astub ta meie ette esseisti ja kriitikuna. Nagu ütleb pealkirigi, kõneleb Baudelaire siin Delacroix'st, Poe'st, Ingres'ist, Wagnerist, Hugost, Flaubert'ist kaasaegsena, kes elab ja liigub nendega samas kultuuriruumis. Baudelaire kirjutab inimesena, kes kõiki neid maale, mida ta kas armastab või ka vihkab, võib igal ajal nende asupaigas vaatamas käia, ning ta kirjutab publikule, kes saab teha sama. <br /> <br />Baudelaire ei ole objektiivne kriitik. On kunstnikke, kellest kõneldes ta ei hoia kokku leheruumi, süvenemist ega innukat kiitust, ja teisi, kelle kohta ta võib häirimatult kirjutada: «Vt eelmist.» Baudelaire'i meelest peaks kunst teenima ühtsuse ideed ja ta räägib pidevalt kunstiteosest kui tervikust ning kunstniku universaalsusest. Kunst on tema jaoks lunastuse ja hingelise ülenemise abinõu. Siin raamatus kohtame Baudelaire arutlemas ka nende märksõnade üle, millega teda ennast on meie kultuuriruumis kõige enam seostatud – dekadentsi, romantismi ja modernsuse üle. Käesolev teos on mõeldud tutvustama Baudelaire'i kui eesti kirjandusruumis tuntud luuletaja laiemat loomingut. Selles raamatus astub ta meie ette esseisti ja kriitikuna. Nagu ütleb pealkirigi, kõneleb Baudelaire siin Delacroix'st, Poe'st, Ingres'ist, Wagnerist, Hugost, Flaubert'ist kaasaegsena, kes elab ja liigub nendega samas kultuuriruumis. Baudelaire kirjutab inimesena, kes kõiki neid maale, mida ta kas armastab või ka vihkab, võib igal ajal nende asupaigas vaatamas käia, ning ta kirjutab publikule, kes saab teha sama. <br /> <br />Baudelaire ei ole objektiivne kriitik. On kunstnikke, kellest kõneldes ta ei hoia kokku leheruumi, süvenemist ega innukat kiitust, ja teisi, kelle kohta ta võib häirimatult kirjutada: «Vt eelmist.» Baudelaire'i meelest peaks kunst teenima ühtsuse ideed ja ta räägib pidevalt kunstiteosest kui tervikust ning kunstniku universaalsusest. Kunst on tema jaoks lunastuse ja hingelise ülenemise abinõu. Siin raamatus kohtame Baudelaire arutlemas ka nende märksõnade üle, millega teda ennast on meie kultuuriruumis kõige enam seostatud – dekadentsi, romantismi ja modernsuse üle.