Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil 3. osa
534-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Eesti Ajalooarhiivi toimetised 3. osa
Eesti Ajalooarhiiv 2009
Saateks
Hea lugeja! Hoiad käes kolmandat köidet artiklikogumike sarjast «Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16-17. sajandil». Esimene ja teine köide ilmusid Eesti Ajalooarhiivi toimetiste seerias 2002. ja 2006. aastal. Sari ei ole sündinud tühjalt kohalt, vaid sellel on kaugem eellugu. Juba 1920.–1930. aastatel oli Eesti Riigi Keskarhiivi üheks töövaldkonnaks Rootsi võimuperioodi materjale sisaldavate arhiivide korrastamine, lugejatele kättesaadavaks tegemine, aga iseenesestmõistetavalt ka uurimine. Toona tehtule on saanud tugineda hilisemadki ajaloolaste põlvkonnad. 16-17. sajandi ajaloo uurimine elavnes Ajalooarhiivis taas 1990. aastatel, ja kui 1996. aastal taastati arhiivi toimetiste sari, ilmus selle numbrites ka n-ö Rootsi ajale pühendatud käsitlusi. 2002. aastal jõuti esimese ainult seda perioodi käsitleva artiklikogumikuni. Kogumiku pealkirja — Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis — pakkus välja Aleksander Loit. Seekordne kogumik ei ole piiritletud ühe-kahe teemaderingiga, nagu kahe esimese puhul eesmärgiks oli, vaid selles lahatakse 16-17. sajandi ühiskonnaelu väga erinevaid tahke Läänemere provintside riigiõiguslikust asendist Rootsi impeeriumis institutsiooniajaloo ning kiriku- ja vaimuelu aspektideni, majandusest ja kommunikatsioonist rahvusvahelise poliitikani.
Enn Küng, Kai Tafenau
Sisukord
Hea lugeja! Hoiad käes kolmandat köidet artiklikogumike sarjast «Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16-17. sajandil». Esimene ja teine köide ilmusid Eesti Ajalooarhiivi toimetiste seerias 2002. ja 2006. aastal. Sari ei ole sündinud tühjalt kohalt, vaid sellel on kaugem eellugu. Juba 1920.–1930. aastatel oli Eesti Riigi Keskarhiivi üheks töövaldkonnaks Rootsi võimuperioodi materjale sisaldavate arhiivide korrastamine, lugejatele kättesaadavaks tegemine, aga iseenesestmõistetavalt ka uurimine. Toona tehtule on saanud tugineda hilisemadki ajaloolaste põlvkonnad. 16-17. sajandi ajaloo uurimine elavnes Ajalooarhiivis taas 1990. aastatel, ja kui 1996. aastal taastati arhiivi toimetiste sari, ilmus selle numbrites ka n-ö Rootsi ajale pühendatud käsitlusi. 2002. aastal jõuti esimese ainult seda perioodi käsitleva artiklikogumikuni. Kogumiku pealkirja — Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis — pakkus välja Aleksander Loit. Seekordne kogumik ei ole piiritletud ühe-kahe teemaderingiga, nagu kahe esimese puhul eesmärgiks oli, vaid selles lahatakse 16-17. sajandi ühiskonnaelu väga erinevaid tahke Läänemere provintside riigiõiguslikust asendist Rootsi impeeriumis institutsiooniajaloo ning kiriku- ja vaimuelu aspektideni, majandusest ja kommunikatsioonist rahvusvahelise poliitikani.
Enn Küng, Kai Tafenau
Sisukord
- Eestimaa ja Liivimaa. Kaks Läänemere provintsi Rootsi suurriigis 17. sajandil, Aleksander LoitNils Assersson Mannersköld Ingerimaa kubernerina (1626–1643), Liisi TaimreLuterlik territoriaalkirik ja poliitiline võim: kirikukorralduse struktuurimuutused Eestimaal 1561–1766, Andres AndresenVagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621–1710). Konfessionaliseerimine ja pietism, Jürgen BeyerAjalookirjutuse antikvaarsest suunast ja selle ilmingutest 17. sajandi Balti ajalookirjutuses, Janet LaidlaKas Kelch luges ajalehti?, Kaarel VanamölderJohann Reinhold von Patkuli poleemilised kirjutised, Pärtel PiirimäeKompilatiivkirjanduse korduvkasutusest humanistliku kultuuri vahendamisel Eesti- ja Liivimaale Laurentius Ludeniuse teose «De Informatione Prudentiae ad Usum liber» (1627) näitel, Kristi ViidingFennougristika eellugu ja Thomas Hiärne, Piret Lotman,
Mihhail LotmanRektor ja pastor Johannes Forselius. Märkmeid eluloost, argielust ja pedagoogikast, Aivar PõldveeBaltimaade õpetatud arste koolitanud ülikoolid 17. sajandil ja 18. sajandi algul, Arvo Tering Maamõõtjad Läänemere provintsides suure reduktsiooni ajal, Ülle TarkiainenLiivi- ja Eestimaa talupoegade kaebereisid Stockholmi 1681–1700, Marten SeppelEesti ala käsitlevad varauusaegsed reisikirjad, Triin PartsMeresõit ja laevaehitus Narvas 17. sajandi teisel poolel, Enn Küng
Alates
9,00 €
Saateks
Hea lugeja! Hoiad käes kolmandat köidet artiklikogumike sarjast «Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16-17. sajandil». Esimene ja teine köide ilmusid Eesti Ajalooarhiivi toimetiste seerias 2002. ja 2006. aastal. Sari ei ole sündinud tühjalt kohalt, vaid sellel on kaugem eellugu. Juba 1920.–1930. aastatel oli Eesti Riigi Keskarhiivi üheks töövaldkonnaks Rootsi võimuperioodi materjale sisaldavate arhiivide korrastamine, lugejatele kättesaadavaks tegemine, aga iseenesestmõistetavalt ka uurimine. Toona tehtule on saanud tugineda hilisemadki ajaloolaste põlvkonnad. 16-17. sajandi ajaloo uurimine elavnes Ajalooarhiivis taas 1990. aastatel, ja kui 1996. aastal taastati arhiivi toimetiste sari, ilmus selle numbrites ka n-ö Rootsi ajale pühendatud käsitlusi. 2002. aastal jõuti esimese ainult seda perioodi käsitleva artiklikogumikuni. Kogumiku pealkirja — Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis — pakkus välja Aleksander Loit. Seekordne kogumik ei ole piiritletud ühe-kahe teemaderingiga, nagu kahe esimese puhul eesmärgiks oli, vaid selles lahatakse 16-17. sajandi ühiskonnaelu väga erinevaid tahke Läänemere provintside riigiõiguslikust asendist Rootsi impeeriumis institutsiooniajaloo ning kiriku- ja vaimuelu aspektideni, majandusest ja kommunikatsioonist rahvusvahelise poliitikani.
Enn Küng, Kai Tafenau
Sisukord
Hea lugeja! Hoiad käes kolmandat köidet artiklikogumike sarjast «Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16-17. sajandil». Esimene ja teine köide ilmusid Eesti Ajalooarhiivi toimetiste seerias 2002. ja 2006. aastal. Sari ei ole sündinud tühjalt kohalt, vaid sellel on kaugem eellugu. Juba 1920.–1930. aastatel oli Eesti Riigi Keskarhiivi üheks töövaldkonnaks Rootsi võimuperioodi materjale sisaldavate arhiivide korrastamine, lugejatele kättesaadavaks tegemine, aga iseenesestmõistetavalt ka uurimine. Toona tehtule on saanud tugineda hilisemadki ajaloolaste põlvkonnad. 16-17. sajandi ajaloo uurimine elavnes Ajalooarhiivis taas 1990. aastatel, ja kui 1996. aastal taastati arhiivi toimetiste sari, ilmus selle numbrites ka n-ö Rootsi ajale pühendatud käsitlusi. 2002. aastal jõuti esimese ainult seda perioodi käsitleva artiklikogumikuni. Kogumiku pealkirja — Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis — pakkus välja Aleksander Loit. Seekordne kogumik ei ole piiritletud ühe-kahe teemaderingiga, nagu kahe esimese puhul eesmärgiks oli, vaid selles lahatakse 16-17. sajandi ühiskonnaelu väga erinevaid tahke Läänemere provintside riigiõiguslikust asendist Rootsi impeeriumis institutsiooniajaloo ning kiriku- ja vaimuelu aspektideni, majandusest ja kommunikatsioonist rahvusvahelise poliitikani.
Enn Küng, Kai Tafenau
Sisukord
- Eestimaa ja Liivimaa. Kaks Läänemere provintsi Rootsi suurriigis 17. sajandil, Aleksander LoitNils Assersson Mannersköld Ingerimaa kubernerina (1626–1643), Liisi TaimreLuterlik territoriaalkirik ja poliitiline võim: kirikukorralduse struktuurimuutused Eestimaal 1561–1766, Andres AndresenVagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621–1710). Konfessionaliseerimine ja pietism, Jürgen BeyerAjalookirjutuse antikvaarsest suunast ja selle ilmingutest 17. sajandi Balti ajalookirjutuses, Janet LaidlaKas Kelch luges ajalehti?, Kaarel VanamölderJohann Reinhold von Patkuli poleemilised kirjutised, Pärtel PiirimäeKompilatiivkirjanduse korduvkasutusest humanistliku kultuuri vahendamisel Eesti- ja Liivimaale Laurentius Ludeniuse teose «De Informatione Prudentiae ad Usum liber» (1627) näitel, Kristi ViidingFennougristika eellugu ja Thomas Hiärne, Piret Lotman,
Mihhail LotmanRektor ja pastor Johannes Forselius. Märkmeid eluloost, argielust ja pedagoogikast, Aivar PõldveeBaltimaade õpetatud arste koolitanud ülikoolid 17. sajandil ja 18. sajandi algul, Arvo Tering Maamõõtjad Läänemere provintsides suure reduktsiooni ajal, Ülle TarkiainenLiivi- ja Eestimaa talupoegade kaebereisid Stockholmi 1681–1700, Marten SeppelEesti ala käsitlevad varauusaegsed reisikirjad, Triin PartsMeresõit ja laevaehitus Narvas 17. sajandi teisel poolel, Enn Küng
| Tootekood | R0171560 |
|---|---|
| Aasta | 2009 |
| Sari | Eesti Ajalooarhiivi toimetised |
| Osa | 3 |
| Kirjastus | Eesti Ajalooarhiiv |
| Kujundaja | Kristiina Rosina |
| Koostaja | Enn Küng |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 534 |
| EAN | 9789985858660 |
| Ümbris | ei |
| Keel | eesti |
| Teema | Eesti ajalugu, maailma ajalugu |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.