Estonian conservation areas
296-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat (inglise keeles)
Eesti Loodusfoto 2008
Käesolev raamat esitleb ja kirjeldab 80 Eesti tähtsamat ja tuntumat kaitseala. Looduskaitse eri aspekte ja üksikuid kaitsealasid tutvustavaid raamatuid on ennegi ilmunud, kuid sellises mahus ja sisulises terviklikkuses on siinne trükis esmakordne. See rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud teabeallikaks eelkõige loodushuviliste laiale ringile ja eri vanuseastmes õpilastele.
Loodushoid ja looduse kasutamine on teineteisest lahutamatud. Aastasadu tagasi reguleerisid seda uskumused ja tabud, hiljem lisandusid neile kirjutatud käsud ja reeglid. Umbes sada aastat tagasi sai sellealase tegevuse piiritlemisel oluliseks objektide, liikide ja ka tervikalade kaitse. Tänapäeva loodushoiu märksõnadeks on juba bioloogiline mitmekesisus ja tervete ökosüsteemide kaitse, sest eluruumi, mis rahuldaks kõikide elusolendite vajadusi, jääb aina vähemaks.
Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eesti kaitsealade arv ja struktuur varasemaga võrreldes märgatavalt muutunud. Selle aluseks on meie looduskaitset puudutavate seaduste uuenemine ja Euroopas levinud loodushoiualaste väärtushinnangute omaksvõtmine. Sellest tulenevalt on hüppeliselt suurenenud kaitsealade arv ja nende kogupindala ning lisandunud uutel loodushoiu põhimõtetel rajanev hoiualade võrgustik. Nii on peagi läbi saamas väga oluline periood Eesti looduskaitses.
Raamatu ülesehitus ei ole tavapärane, sest käsitletavad kaitsealad ei ole rühmitatud mitte administratiivüksuste, vaid viie maastikupiirkonna alusel. Selline liigendamine aitab paremini mõista meie maastike mitmekesisust ja kujunemise eripära. Välja on valitud kaitsealad, mis kõige paremini neid piirkondi iseloomustavad.
Raamatu põhirõhk on loodusväärtuste kirjeldamisel, mis on olnud ka kaitsealade moodustamise lähtealuseks. Seda ülesannet püütakse täita nii sõnas kui pildis. Fotode valikul on eelistatud maastikke, välja on püütud tuua niihästi tüüpiline kui ka konkreetsele kaitsealale ainuomane. Iga kaitseala kirjeldus algab n-ö tunnuspildiga. Kahjuks ei võimaldanud raamatu maht käsitleda kõiki kaitsealasid, kuid loodame, et tehtud valik on põhjendatud ja vastab lugejate ootustele.
Kaitsealade kirjeldusele lisatud haruldasemate I ja II kategooria liikide kohta toodud andmete puhul tuleb arvestada, et need ei ole lõplikud ega ammendavad. Kaitsealad on väga erineva uurituse tasemega, teisalt on loodus pidevas muutumises. Samas iseloomustab kaitsealuste liikide arv küllaltki hästi ala mitmekesisust ja kaitseväärtusi.
Raamat on valminud Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Vähemalt kolmveerand fotodest on pildistatud 2005.–2006. aastal käesoleva raamatu eesmärkidest lähtudes.
Tiit Leito
koostaja
Loodushoid ja looduse kasutamine on teineteisest lahutamatud. Aastasadu tagasi reguleerisid seda uskumused ja tabud, hiljem lisandusid neile kirjutatud käsud ja reeglid. Umbes sada aastat tagasi sai sellealase tegevuse piiritlemisel oluliseks objektide, liikide ja ka tervikalade kaitse. Tänapäeva loodushoiu märksõnadeks on juba bioloogiline mitmekesisus ja tervete ökosüsteemide kaitse, sest eluruumi, mis rahuldaks kõikide elusolendite vajadusi, jääb aina vähemaks.
Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eesti kaitsealade arv ja struktuur varasemaga võrreldes märgatavalt muutunud. Selle aluseks on meie looduskaitset puudutavate seaduste uuenemine ja Euroopas levinud loodushoiualaste väärtushinnangute omaksvõtmine. Sellest tulenevalt on hüppeliselt suurenenud kaitsealade arv ja nende kogupindala ning lisandunud uutel loodushoiu põhimõtetel rajanev hoiualade võrgustik. Nii on peagi läbi saamas väga oluline periood Eesti looduskaitses.
Raamatu ülesehitus ei ole tavapärane, sest käsitletavad kaitsealad ei ole rühmitatud mitte administratiivüksuste, vaid viie maastikupiirkonna alusel. Selline liigendamine aitab paremini mõista meie maastike mitmekesisust ja kujunemise eripära. Välja on valitud kaitsealad, mis kõige paremini neid piirkondi iseloomustavad.
Raamatu põhirõhk on loodusväärtuste kirjeldamisel, mis on olnud ka kaitsealade moodustamise lähtealuseks. Seda ülesannet püütakse täita nii sõnas kui pildis. Fotode valikul on eelistatud maastikke, välja on püütud tuua niihästi tüüpiline kui ka konkreetsele kaitsealale ainuomane. Iga kaitseala kirjeldus algab n-ö tunnuspildiga. Kahjuks ei võimaldanud raamatu maht käsitleda kõiki kaitsealasid, kuid loodame, et tehtud valik on põhjendatud ja vastab lugejate ootustele.
Kaitsealade kirjeldusele lisatud haruldasemate I ja II kategooria liikide kohta toodud andmete puhul tuleb arvestada, et need ei ole lõplikud ega ammendavad. Kaitsealad on väga erineva uurituse tasemega, teisalt on loodus pidevas muutumises. Samas iseloomustab kaitsealuste liikide arv küllaltki hästi ala mitmekesisust ja kaitseväärtusi.
Raamat on valminud Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Vähemalt kolmveerand fotodest on pildistatud 2005.–2006. aastal käesoleva raamatu eesmärkidest lähtudes.
Tiit Leito
koostaja
Käesolev raamat esitleb ja kirjeldab 80 Eesti tähtsamat ja tuntumat kaitseala. Looduskaitse eri aspekte ja üksikuid kaitsealasid tutvustavaid raamatuid on ennegi ilmunud, kuid sellises mahus ja sisulises terviklikkuses on siinne trükis esmakordne. See rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud teabeallikaks eelkõige loodushuviliste laiale ringile ja eri vanuseastmes õpilastele.
Loodushoid ja looduse kasutamine on teineteisest lahutamatud. Aastasadu tagasi reguleerisid seda uskumused ja tabud, hiljem lisandusid neile kirjutatud käsud ja reeglid. Umbes sada aastat tagasi sai sellealase tegevuse piiritlemisel oluliseks objektide, liikide ja ka tervikalade kaitse. Tänapäeva loodushoiu märksõnadeks on juba bioloogiline mitmekesisus ja tervete ökosüsteemide kaitse, sest eluruumi, mis rahuldaks kõikide elusolendite vajadusi, jääb aina vähemaks.
Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eesti kaitsealade arv ja struktuur varasemaga võrreldes märgatavalt muutunud. Selle aluseks on meie looduskaitset puudutavate seaduste uuenemine ja Euroopas levinud loodushoiualaste väärtushinnangute omaksvõtmine. Sellest tulenevalt on hüppeliselt suurenenud kaitsealade arv ja nende kogupindala ning lisandunud uutel loodushoiu põhimõtetel rajanev hoiualade võrgustik. Nii on peagi läbi saamas väga oluline periood Eesti looduskaitses.
Raamatu ülesehitus ei ole tavapärane, sest käsitletavad kaitsealad ei ole rühmitatud mitte administratiivüksuste, vaid viie maastikupiirkonna alusel. Selline liigendamine aitab paremini mõista meie maastike mitmekesisust ja kujunemise eripära. Välja on valitud kaitsealad, mis kõige paremini neid piirkondi iseloomustavad.
Raamatu põhirõhk on loodusväärtuste kirjeldamisel, mis on olnud ka kaitsealade moodustamise lähtealuseks. Seda ülesannet püütakse täita nii sõnas kui pildis. Fotode valikul on eelistatud maastikke, välja on püütud tuua niihästi tüüpiline kui ka konkreetsele kaitsealale ainuomane. Iga kaitseala kirjeldus algab n-ö tunnuspildiga. Kahjuks ei võimaldanud raamatu maht käsitleda kõiki kaitsealasid, kuid loodame, et tehtud valik on põhjendatud ja vastab lugejate ootustele.
Kaitsealade kirjeldusele lisatud haruldasemate I ja II kategooria liikide kohta toodud andmete puhul tuleb arvestada, et need ei ole lõplikud ega ammendavad. Kaitsealad on väga erineva uurituse tasemega, teisalt on loodus pidevas muutumises. Samas iseloomustab kaitsealuste liikide arv küllaltki hästi ala mitmekesisust ja kaitseväärtusi.
Raamat on valminud Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Vähemalt kolmveerand fotodest on pildistatud 2005.–2006. aastal käesoleva raamatu eesmärkidest lähtudes.
Tiit Leito
koostaja
Loodushoid ja looduse kasutamine on teineteisest lahutamatud. Aastasadu tagasi reguleerisid seda uskumused ja tabud, hiljem lisandusid neile kirjutatud käsud ja reeglid. Umbes sada aastat tagasi sai sellealase tegevuse piiritlemisel oluliseks objektide, liikide ja ka tervikalade kaitse. Tänapäeva loodushoiu märksõnadeks on juba bioloogiline mitmekesisus ja tervete ökosüsteemide kaitse, sest eluruumi, mis rahuldaks kõikide elusolendite vajadusi, jääb aina vähemaks.
Viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eesti kaitsealade arv ja struktuur varasemaga võrreldes märgatavalt muutunud. Selle aluseks on meie looduskaitset puudutavate seaduste uuenemine ja Euroopas levinud loodushoiualaste väärtushinnangute omaksvõtmine. Sellest tulenevalt on hüppeliselt suurenenud kaitsealade arv ja nende kogupindala ning lisandunud uutel loodushoiu põhimõtetel rajanev hoiualade võrgustik. Nii on peagi läbi saamas väga oluline periood Eesti looduskaitses.
Raamatu ülesehitus ei ole tavapärane, sest käsitletavad kaitsealad ei ole rühmitatud mitte administratiivüksuste, vaid viie maastikupiirkonna alusel. Selline liigendamine aitab paremini mõista meie maastike mitmekesisust ja kujunemise eripära. Välja on valitud kaitsealad, mis kõige paremini neid piirkondi iseloomustavad.
Raamatu põhirõhk on loodusväärtuste kirjeldamisel, mis on olnud ka kaitsealade moodustamise lähtealuseks. Seda ülesannet püütakse täita nii sõnas kui pildis. Fotode valikul on eelistatud maastikke, välja on püütud tuua niihästi tüüpiline kui ka konkreetsele kaitsealale ainuomane. Iga kaitseala kirjeldus algab n-ö tunnuspildiga. Kahjuks ei võimaldanud raamatu maht käsitleda kõiki kaitsealasid, kuid loodame, et tehtud valik on põhjendatud ja vastab lugejate ootustele.
Kaitsealade kirjeldusele lisatud haruldasemate I ja II kategooria liikide kohta toodud andmete puhul tuleb arvestada, et need ei ole lõplikud ega ammendavad. Kaitsealad on väga erineva uurituse tasemega, teisalt on loodus pidevas muutumises. Samas iseloomustab kaitsealuste liikide arv küllaltki hästi ala mitmekesisust ja kaitseväärtusi.
Raamat on valminud Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Vähemalt kolmveerand fotodest on pildistatud 2005.–2006. aastal käesoleva raamatu eesmärkidest lähtudes.
Tiit Leito
koostaja
| Tootekood | R0165423 |
|---|---|
| Aasta | 2008 |
| Kirjastus | Eesti Loodusfoto |
| Kujundaja | Kersti Tormis |
| Tõlkija | Tiina Peil |
| Koostaja | Tiit Leito |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 296 |
| EAN | 9789985830857 |
| Ümbris | jah |
| Keel | inglise |
| Teema | inimene ja loodus, Eesti eile ja täna |
| Fotograaf | Mati Kose, Fred Jüssi, Tiit Leito, Arne Ader, Arne Kaasik |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.