Anton Hansen Tammsaare

Ma armastasin sakslast

230-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Vaba Eesti 1956


On iseloomustav, et A. H. Tammsaare oma teostes korduvalt tagasi pöördub vana, kuid ei kunagi aeguva teema - armastuse juurde. 1935. a. ilmunud romaanile «Ma armastasin sakslast» eelnesid «Elu ja armastus» ning «Tõe ja õiguse» IV köide, mis käsitlesid armastusprobleemi.
Armastust ei või kuidagi samastada õnnega, hingelise tasakaaluga, ka mitte naudinguga. Kaks noort inimest peavad oma lühikese episoodi eest maksma suurte kannatustega ja lõpuks oma eludega. Ummikus ja täielikus hingelises tasakaalutuses otsivad nad oma vapustavate elamuste unustust, suurim unustus, leiavad nad, on surm. Armastus on seega surma eelmäng.
Käesolevas romaanis esinev pessimistlik vaatevinkel pole Tammsaarel midagi erandlikku, siin antakse ainult üks huvitav ning mitmekülgselt väljaarendatud variatsioon sellest suurest teemast kirjaniku loomingus. Armastus, eriti, kui ta esile purskab võimsa ning varjamatu kirena, pole mingi idüll ega vaikne harmoonia. See on hävitav ürgjõudude mäng, mõistmatu asjaomastele endile, meelitav ja külgetõmbav, kuid ometi lähevad inimesed selle keerises vastu õnnetusele ning paratamatule hävingule.
Ka käesoleva romaani naiskangelase Erika armastus sisaldab juba algstaadiumist peale ületamatuid traagilisi momente. Erika on sakslane ja paruness. Kõik, mis on seotud sakslusega ja kõrgema seisusega, on aga päevikut kirjutava minategelase, külast tulnud meeskorporandi silmis ümbritsetud erilise glooriaga, kõige selle poole vaatab ta orjalikult üles. Sellepärast ei suuda Oskar ka Erikat võtta tavalise armastava naisena. Kui see tuleb oma kohvrikesega ja mõrsjaehetega, et koos põgeneda ja kas või noormehe katusekambris pulmaööd pidada, ei suuda mees aimata naise kirge ega avastada kohvri saladust. «Ma tulin teiega pimedasse parkigi ainult selleks, et minuga midagi sünniks - aga midagi ei sündinud.»
Herbert Salu
Toode on läbi müüdud
On iseloomustav, et A. H. Tammsaare oma teostes korduvalt tagasi pöördub vana, kuid ei kunagi aeguva teema - armastuse juurde. 1935. a. ilmunud romaanile «Ma armastasin sakslast» eelnesid «Elu ja armastus» ning «Tõe ja õiguse» IV köide, mis käsitlesid armastusprobleemi.
Armastust ei või kuidagi samastada õnnega, hingelise tasakaaluga, ka mitte naudinguga. Kaks noort inimest peavad oma lühikese episoodi eest maksma suurte kannatustega ja lõpuks oma eludega. Ummikus ja täielikus hingelises tasakaalutuses otsivad nad oma vapustavate elamuste unustust, suurim unustus, leiavad nad, on surm. Armastus on seega surma eelmäng.
Käesolevas romaanis esinev pessimistlik vaatevinkel pole Tammsaarel midagi erandlikku, siin antakse ainult üks huvitav ning mitmekülgselt väljaarendatud variatsioon sellest suurest teemast kirjaniku loomingus. Armastus, eriti, kui ta esile purskab võimsa ning varjamatu kirena, pole mingi idüll ega vaikne harmoonia. See on hävitav ürgjõudude mäng, mõistmatu asjaomastele endile, meelitav ja külgetõmbav, kuid ometi lähevad inimesed selle keerises vastu õnnetusele ning paratamatule hävingule.
Ka käesoleva romaani naiskangelase Erika armastus sisaldab juba algstaadiumist peale ületamatuid traagilisi momente. Erika on sakslane ja paruness. Kõik, mis on seotud sakslusega ja kõrgema seisusega, on aga päevikut kirjutava minategelase, külast tulnud meeskorporandi silmis ümbritsetud erilise glooriaga, kõige selle poole vaatab ta orjalikult üles. Sellepärast ei suuda Oskar ka Erikat võtta tavalise armastava naisena. Kui see tuleb oma kohvrikesega ja mõrsjaehetega, et koos põgeneda ja kas või noormehe katusekambris pulmaööd pidada, ei suuda mees aimata naise kirge ega avastada kohvri saladust. «Ma tulin teiega pimedasse parkigi ainult selleks, et minuga midagi sünniks - aga midagi ei sündinud.»
Herbert Salu
Tooteinfo
Tootekood R0162901
Aasta 1956
Autor Anton Hansen Tammsaare
Kirjastus Vaba Eesti
Kujundaja Rein Murre
Köide kõva
Lehekülgi 230
Ümbris jah
Keel eesti
Teema eesti ilukirjandus

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


Kuidas raamatud kätte saab?

Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.


Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.