Juhan Toomepuu (1902-1990) sündis Lõuna-Eesti talurentniku pojana, kelle unistused kaugetest randadest täitusid, kelle karjääriredel viis ta sõjalaeva ohvitseride messi ja kes nägi palju, mida peetakse maailmas vaatamisväärseks, huvitavaks ja ilusaks. «Saatus oli mulle, kui mitte lugeda kodumaa kaotust, pillavalt lahke», kirjutab ta. Kodu ei suutnud talle kaasa anda jõukust ega haridust, küll aga sai ta teadmistejanu, järjekindluse, aususe ja põhimõtted, mis teda ta eluteel edukalt kandsid. Oma mälestustes kirjeldab autor huvitavalt ja humoorikalt oma lapsepõlve tsaariaja Võru- ja Valgamaa külades, lahingutegevust Vabadussõjas 16-aastase vabatahtlikuna, teenistust allohvitserina noore vabariigi sõjaväes, õpinguid Tallinna Merekoolis, teenistust kauba- ja sõjalaeva ohvitserina, sõite maailmameredel, kaugeid randu, elu maailma pealinnas New Yorgis ja USA läänekalda minifarmis. Oma sünnimaad kandis ta aga alati südames. «Elu oli siiski kõige ilusam ja maa taevale kõige lähemal lapsepõlve kodus Eestis», ütleb ta oma mälestuste kokkuvõttes. Seda arusaama on ta püüdnud edasi anda oma lastele, lastelastele ja kõigile eesti noortele.
Juhan Toomepuu (1902-1990) sündis Lõuna-Eesti talurentniku pojana, kelle unistused kaugetest randadest täitusid, kelle karjääriredel viis ta sõjalaeva ohvitseride messi ja kes nägi palju, mida peetakse maailmas vaatamisväärseks, huvitavaks ja ilusaks. «Saatus oli mulle, kui mitte lugeda kodumaa kaotust, pillavalt lahke», kirjutab ta. Kodu ei suutnud talle kaasa anda jõukust ega haridust, küll aga sai ta teadmistejanu, järjekindluse, aususe ja põhimõtted, mis teda ta eluteel edukalt kandsid. Oma mälestustes kirjeldab autor huvitavalt ja humoorikalt oma lapsepõlve tsaariaja Võru- ja Valgamaa külades, lahingutegevust Vabadussõjas 16-aastase vabatahtlikuna, teenistust allohvitserina noore vabariigi sõjaväes, õpinguid Tallinna Merekoolis, teenistust kauba- ja sõjalaeva ohvitserina, sõite maailmameredel, kaugeid randu, elu maailma pealinnas New Yorgis ja USA läänekalda minifarmis. Oma sünnimaad kandis ta aga alati südames. «Elu oli siiski kõige ilusam ja maa taevale kõige lähemal lapsepõlve kodus Eestis», ütleb ta oma mälestuste kokkuvõttes. Seda arusaama on ta püüdnud edasi anda oma lastele, lastelastele ja kõigile eesti noortele.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/varavalgest-õhtu-ehani51277Varavalgest õhtu ehanihttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/v/a/varavalgest-_htu-ehani-074_3_2.webp1616EURInStock/ajalugu/Eesti ajalugu/elulood ja mälestused/eesti/Kõik raamatud/Eesti eile ja tänaJuhan Toomepuu (1902-1990) sündis Lõuna-Eesti talurentniku pojana, kelle unistused kaugetest randadest täitusid, kelle karjääriredel viis ta sõjalaeva ohvitseride messi ja kes nägi palju, mida peetakse maailmas vaatamisväärseks, huvitavaks ja ilusaks. «Saatus oli mulle, kui mitte lugeda kodumaa kaotust, pillavalt lahke», kirjutab ta. Kodu ei suutnud talle kaasa anda jõukust ega haridust, küll aga sai ta teadmistejanu, järjekindluse, aususe ja põhimõtted, mis teda ta eluteel edukalt kandsid. Oma mälestustes kirjeldab autor huvitavalt ja humoorikalt oma lapsepõlve tsaariaja Võru- ja Valgamaa külades, lahingutegevust Vabadussõjas 16-aastase vabatahtlikuna, teenistust allohvitserina noore vabariigi sõjaväes, õpinguid Tallinna Merekoolis, teenistust kauba- ja sõjalaeva ohvitserina, sõite maailmameredel, kaugeid randu, elu maailma pealinnas New Yorgis ja USA läänekalda minifarmis. Oma sünnimaad kandis ta aga alati südames. «Elu oli siiski kõige ilusam ja maa taevale kõige lähemal lapsepõlve kodus Eestis», ütleb ta oma mälestuste kokkuvõttes. Seda arusaama on ta püüdnud edasi anda oma lastele, lastelastele ja kõigile eesti noortele. Juhan Toomepuu (1902-1990) sündis Lõuna-Eesti talurentniku pojana, kelle unistused kaugetest randadest täitusid, kelle karjääriredel viis ta sõjalaeva ohvitseride messi ja kes nägi palju, mida peetakse maailmas vaatamisväärseks, huvitavaks ja ilusaks. «Saatus oli mulle, kui mitte lugeda kodumaa kaotust, pillavalt lahke», kirjutab ta. Kodu ei suutnud talle kaasa anda jõukust ega haridust, küll aga sai ta teadmistejanu, järjekindluse, aususe ja põhimõtted, mis teda ta eluteel edukalt kandsid. Oma mälestustes kirjeldab autor huvitavalt ja humoorikalt oma lapsepõlve tsaariaja Võru- ja Valgamaa külades, lahingutegevust Vabadussõjas 16-aastase vabatahtlikuna, teenistust allohvitserina noore vabariigi sõjaväes, õpinguid Tallinna Merekoolis, teenistust kauba- ja sõjalaeva ohvitserina, sõite maailmameredel, kaugeid randu, elu maailma pealinnas New Yorgis ja USA läänekalda minifarmis. Oma sünnimaad kandis ta aga alati südames. «Elu oli siiski kõige ilusam ja maa taevale kõige lähemal lapsepõlve kodus Eestis», ütleb ta oma mälestuste kokkuvõttes. Seda arusaama on ta püüdnud edasi anda oma lastele, lastelastele ja kõigile eesti noortele.
