August Jakobson

Oktoobrituul 1. osa

(Igavesed eestlased II)

344-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites romaan 1. osa

Noor-Eesti 1938


Romaanitsükli «Igavesed eestlased» esimene osa «Vaikne õhtu» valmis 1937.a. kevadel, tsükli teine romaan «Oktoobrituul» (I ja II köide) valmis 1938. a. Tsükli kolmanda osana kavatsetud kaheköitelisest teosest «Lumi sulab» jõudis sõja tõttu lugejateni vaid esimene köide (1940.a.), kuna teine ilmus alles 1960-ndatel aastatel.
Kõigi kolme romaani taustaks on Esimese maailmasõja eelsed päevad, selle hiigla-tulekahju raske hingus inimeste elule, üha süvenevad vastuolud ühiskonnas, nende vastuolude üleminek revolutsiooniks, mis murdis lahti ukse uude, tänasesse maailma. Kõike koos hoidvaks selgrooks teostes on aga verevermetena sajandite jooksul meie väikese rahva elust läbi ulatuv hell-valus probleem armastusest oma rahva vastu, oma rahvuse salgamisest ning häbenemisest, oma keele halvakspidamisest ning unustamisest.
Autori järelsõna 1959. a. «Oktoobrituule» kordusväljaandele.

«Lõõtsus jälle tugev oktoobrituul – nõelterav, puhanguline, sügavale kõigisse esemetesse tungiv ja väga külm. Näis, nagu oleks kogu maailm tasast nuttu tihkunud selle määratu verehulga pärast, mida valati praegu nii ohtrasti: hallist taevast langes tihedat vihma nagu söövat roostet. Tänav läikis tuhmilt, ühekordsed äärelinnamajad lamasid oma kohtadel nukrutsevate emadena, kes ootavad oma poegi. Luitunud katuste rägastik kulges paksu hallitusena uduse silmapiiri poole ja harva ilmus nurga varjust üksikuid inimsiluette. Jaama marssivad sõdurid laulsid. Doktor Kubelik mõtles, et osa neist tuleb varsti tagasi sama jaama kaudu. Aga siis nad enam ei laula, ei, siis nad lamavad ahastades oma asemeil – valgeisse räbalaisse mähitud tombud, purustatud luudega, mürsutükkidest lõhestatud ihuga. Ja minnakse jälle lauluga ja tullakse jälle hädaldades. Ja minnakse jälle lauluga ja tullakse jälle hädaldades. Hiigelmasin töötab korrapäraselt ja paiskab tagalasse ikka uusi ning uusi jäänustehulki: paigake, mu härrad, õmmelge kinni ja lappige, võtke meid vastu ja püüdke meis säilitada seda elunatukest, mis meil veel on! Õndsad on need, kes surevad äkki ja kes kõdunevad juba ühishaudades, selle asemel et lahkuda oma maisest olemisest läbi suure Valuvärava.»
Alates 4,00 €
Romaanitsükli «Igavesed eestlased» esimene osa «Vaikne õhtu» valmis 1937.a. kevadel, tsükli teine romaan «Oktoobrituul» (I ja II köide) valmis 1938. a. Tsükli kolmanda osana kavatsetud kaheköitelisest teosest «Lumi sulab» jõudis sõja tõttu lugejateni vaid esimene köide (1940.a.), kuna teine ilmus alles 1960-ndatel aastatel.
Kõigi kolme romaani taustaks on Esimese maailmasõja eelsed päevad, selle hiigla-tulekahju raske hingus inimeste elule, üha süvenevad vastuolud ühiskonnas, nende vastuolude üleminek revolutsiooniks, mis murdis lahti ukse uude, tänasesse maailma. Kõike koos hoidvaks selgrooks teostes on aga verevermetena sajandite jooksul meie väikese rahva elust läbi ulatuv hell-valus probleem armastusest oma rahva vastu, oma rahvuse salgamisest ning häbenemisest, oma keele halvakspidamisest ning unustamisest.
Autori järelsõna 1959. a. «Oktoobrituule» kordusväljaandele.

«Lõõtsus jälle tugev oktoobrituul – nõelterav, puhanguline, sügavale kõigisse esemetesse tungiv ja väga külm. Näis, nagu oleks kogu maailm tasast nuttu tihkunud selle määratu verehulga pärast, mida valati praegu nii ohtrasti: hallist taevast langes tihedat vihma nagu söövat roostet. Tänav läikis tuhmilt, ühekordsed äärelinnamajad lamasid oma kohtadel nukrutsevate emadena, kes ootavad oma poegi. Luitunud katuste rägastik kulges paksu hallitusena uduse silmapiiri poole ja harva ilmus nurga varjust üksikuid inimsiluette. Jaama marssivad sõdurid laulsid. Doktor Kubelik mõtles, et osa neist tuleb varsti tagasi sama jaama kaudu. Aga siis nad enam ei laula, ei, siis nad lamavad ahastades oma asemeil – valgeisse räbalaisse mähitud tombud, purustatud luudega, mürsutükkidest lõhestatud ihuga. Ja minnakse jälle lauluga ja tullakse jälle hädaldades. Ja minnakse jälle lauluga ja tullakse jälle hädaldades. Hiigelmasin töötab korrapäraselt ja paiskab tagalasse ikka uusi ning uusi jäänustehulki: paigake, mu härrad, õmmelge kinni ja lappige, võtke meid vastu ja püüdke meis säilitada seda elunatukest, mis meil veel on! Õndsad on need, kes surevad äkki ja kes kõdunevad juba ühishaudades, selle asemel et lahkuda oma maisest olemisest läbi suure Valuvärava.»
Tooteinfo
Tootekood R0142629
Aasta 1938
Autor August Jakobson
Osa 1
Kirjastus Noor-Eesti
Kujundaja Ott Kangilaski
Köide pehme
Lehekülgi 344
Ümbris jah
Keel eesti
Teema sõjalood, eesti ilukirjandus

Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


Kuidas raamatud kätte saab?

Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.


Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.