Sõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. Johannes Aaviku ja Friedebert Tuglase pikk kirjavahetus on oma aja eesti ja soome kultuurielu, eestlaste vaimse tegevuse ja esteetilise mõtte arengu peegel, milles nad ise on kesksel kohal. Osa kirju on kaotsi läinud või veel leidmata. Sellegipoolest peegeldab mõttetihe dialoog (saatja kirjades avalduvad ka partneri seisukohad pro et contra) nende vaadete kujunemist: näitab Tuglast kirjanikuna, kirjandusloolasena, kriitikuna, esseistina, tõlkijana, toimetajana, koostajana, kirjanduselu organiseerijana; Aavikut erakordselt julge keelefilosoofia loojana, eesti kirjakeele uuendajana ja korraldajana, kirjanikuna, publitsistina, kriitikuna, tõlkijana, kirjastajana, pedagoogina. See unikaalne ja aegumatu isiksuste lugu on ühtlasi osa eesti humanitaarse mõtte otsingute ja sügavkünni ajaloost 1908-1943. Helgi Vihma
Sõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. Johannes Aaviku ja Friedebert Tuglase pikk kirjavahetus on oma aja eesti ja soome kultuurielu, eestlaste vaimse tegevuse ja esteetilise mõtte arengu peegel, milles nad ise on kesksel kohal. Osa kirju on kaotsi läinud või veel leidmata. Sellegipoolest peegeldab mõttetihe dialoog (saatja kirjades avalduvad ka partneri seisukohad pro et contra) nende vaadete kujunemist: näitab Tuglast kirjanikuna, kirjandusloolasena, kriitikuna, esseistina, tõlkijana, toimetajana, koostajana, kirjanduselu organiseerijana; Aavikut erakordselt julge keelefilosoofia loojana, eesti kirjakeele uuendajana ja korraldajana, kirjanikuna, publitsistina, kriitikuna, tõlkijana, kirjastajana, pedagoogina. See unikaalne ja aegumatu isiksuste lugu on ühtlasi osa eesti humanitaarse mõtte otsingute ja sügavkünni ajaloost 1908-1943. Helgi Vihma
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/kultuurilugu-kirjapeeglis106885Kultuurilugu kirjapeeglishttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/k/u/kultuurilugu-kirjapeeglis-450.webp00EUROutOfStock/ilukirjandus/elulood ja mälestused/eesti/Kõik raamatud/Eesti eile ja tänaSõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. <br />Johannes Aaviku ja Friedebert Tuglase pikk kirjavahetus on oma aja eesti ja soome kultuurielu, eestlaste vaimse tegevuse ja esteetilise mõtte arengu peegel, milles nad ise on kesksel kohal. Osa kirju on kaotsi läinud või veel leidmata. Sellegipoolest peegeldab mõttetihe dialoog (saatja kirjades avalduvad ka partneri seisukohad pro et contra) nende vaadete kujunemist: näitab Tuglast kirjanikuna, kirjandusloolasena, kriitikuna, esseistina, tõlkijana, toimetajana, koostajana, kirjanduselu organiseerijana; Aavikut erakordselt julge keelefilosoofia loojana, eesti kirjakeele uuendajana ja korraldajana, kirjanikuna, publitsistina, kriitikuna, tõlkijana, kirjastajana, pedagoogina. See unikaalne ja aegumatu isiksuste lugu on ühtlasi osa eesti humanitaarse mõtte otsingute ja sügavkünni ajaloost 1908-1943. <br />Helgi Vihma Sõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. <br />Johannes Aaviku ja Friedebert Tuglase pikk kirjavahetus on oma aja eesti ja soome kultuurielu, eestlaste vaimse tegevuse ja esteetilise mõtte arengu peegel, milles nad ise on kesksel kohal. Osa kirju on kaotsi läinud või veel leidmata. Sellegipoolest peegeldab mõttetihe dialoog (saatja kirjades avalduvad ka partneri seisukohad pro et contra) nende vaadete kujunemist: näitab Tuglast kirjanikuna, kirjandusloolasena, kriitikuna, esseistina, tõlkijana, toimetajana, koostajana, kirjanduselu organiseerijana; Aavikut erakordselt julge keelefilosoofia loojana, eesti kirjakeele uuendajana ja korraldajana, kirjanikuna, publitsistina, kriitikuna, tõlkijana, kirjastajana, pedagoogina. See unikaalne ja aegumatu isiksuste lugu on ühtlasi osa eesti humanitaarse mõtte otsingute ja sügavkünni ajaloost 1908-1943. <br />Helgi Vihma