«Orteba,» ütles seersant, «me saime need venelased kätte, aga üks lipsas minema.» Seersant vaatas paberilehte ja täpsustas: «Panov.» «Just teda ongi meile tarvis!» karjus leitnant pahaselt torusse. «Portjee ütles, et Panov oli umbes viis minutit tagasi hotelli tulnud. Kuid me ei leidnud teda.» «Pange sisse- ja väljapääsude juurde valve,» käskis Orteba. «Ma tulen kohe oma meestega. Mitte mingil juhul ei tohi jõuda konsulaati või Nõukogude traallaevale «Sibirjak».» »«Sibrijaki» me kupatasime kai äärest minema,» ütles seersant. «Venelased võivad Tulemaani välja ujuda,» ironiseeris Orteba. «Ma tulen kohe. Teie aga viige venelased prokuröri juurde.»
Moskvast pärit vene nõukogude kirjaniku Vassili Tšitškovi (1925-1985) noorus langes kokku raskete sõja-aastatega. Üldharidusliku kooli pingist viis nooruki tee suurtükiväekooli ja sealt tegevarmeesse. Rindel võitles tulevane kirjanik kaardiväe miinipildujadivisjoni luure ülemana, sai haavata, teda autasustati Punalipu ordeni ja lahingumedalitega. Rikkaliku ainet kirjanduslikuks loominguks andsid autorile karm sõjaaeg ja aastatepikkune ajakirjanikutöö. Viimase kohta on kirjanik ise öelnud: «Ma olin Pravda ainus kirjasaatja kõigi 20 Ladina-Ameerika maa kohta. Elu möödus reisides: Venetsueela, Boliivia, Tšiili, Kuuba, Peruu, Panama, Brasiilia. Kaugeltki mitte kõigis neis maades polnud tol ajal Nõukogude saatkondi. See tegi elu keeruliseks. Tuli ette ebameeldivaid olukordi. Ameerika teenistused, kes nii agaralt kaitsevad Ladina-Ameerikat meie sealviibimise eest, arreteerisid mu kord Boliivias kohalike võimude kaasabil ja saatsid maalt välja. Teinekord pisteti mind Panamas mõneks ajaks vanglasse.»
«Orteba,» ütles seersant, «me saime need venelased kätte, aga üks lipsas minema.» Seersant vaatas paberilehte ja täpsustas: «Panov.» «Just teda ongi meile tarvis!» karjus leitnant pahaselt torusse. «Portjee ütles, et Panov oli umbes viis minutit tagasi hotelli tulnud. Kuid me ei leidnud teda.» «Pange sisse- ja väljapääsude juurde valve,» käskis Orteba. «Ma tulen kohe oma meestega. Mitte mingil juhul ei tohi jõuda konsulaati või Nõukogude traallaevale «Sibirjak».» »«Sibrijaki» me kupatasime kai äärest minema,» ütles seersant. «Venelased võivad Tulemaani välja ujuda,» ironiseeris Orteba. «Ma tulen kohe. Teie aga viige venelased prokuröri juurde.»
Moskvast pärit vene nõukogude kirjaniku Vassili Tšitškovi (1925-1985) noorus langes kokku raskete sõja-aastatega. Üldharidusliku kooli pingist viis nooruki tee suurtükiväekooli ja sealt tegevarmeesse. Rindel võitles tulevane kirjanik kaardiväe miinipildujadivisjoni luure ülemana, sai haavata, teda autasustati Punalipu ordeni ja lahingumedalitega. Rikkaliku ainet kirjanduslikuks loominguks andsid autorile karm sõjaaeg ja aastatepikkune ajakirjanikutöö. Viimase kohta on kirjanik ise öelnud: «Ma olin Pravda ainus kirjasaatja kõigi 20 Ladina-Ameerika maa kohta. Elu möödus reisides: Venetsueela, Boliivia, Tšiili, Kuuba, Peruu, Panama, Brasiilia. Kaugeltki mitte kõigis neis maades polnud tol ajal Nõukogude saatkondi. See tegi elu keeruliseks. Tuli ette ebameeldivaid olukordi. Ameerika teenistused, kes nii agaralt kaitsevad Ladina-Ameerikat meie sealviibimise eest, arreteerisid mu kord Boliivias kohalike võimude kaasabil ja saatsid maalt välja. Teinekord pisteti mind Panamas mõneks ajaks vanglasse.»
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://www.raamatukoi.ee/heitlus70465Heitlushttps://www.raamatukoi.ee/media/catalog/product/h/e/heitlus-715_4_3.webp2.52.5EURInStock/ilukirjandus/maailma ilukirjandus/ilukirjandus/krimi ja põnevus/ilukirjandus/seiklusjutud«Orteba,» ütles seersant, «me saime need venelased kätte, aga üks lipsas minema.» Seersant vaatas paberilehte ja täpsustas: «Panov.» <br />«Just teda ongi meile tarvis!» karjus leitnant pahaselt torusse. <br />«Portjee ütles, et Panov oli umbes viis minutit tagasi hotelli tulnud. Kuid me ei leidnud teda.» <br />«Pange sisse- ja väljapääsude juurde valve,» käskis Orteba. «Ma tulen kohe oma meestega. Mitte mingil juhul ei tohi jõuda konsulaati või Nõukogude traallaevale «Sibirjak».» <br />»«Sibrijaki» me kupatasime kai äärest minema,» ütles seersant. <br />«Venelased võivad Tulemaani välja ujuda,» ironiseeris Orteba. «Ma tulen kohe. Teie aga viige venelased prokuröri juurde.» <br /> <br />Moskvast pärit vene nõukogude kirjaniku <b>Vassili Tšitškov</b>i (1925-1985) noorus langes kokku raskete sõja-aastatega. Üldharidusliku kooli pingist viis nooruki tee suurtükiväekooli ja sealt tegevarmeesse. Rindel võitles tulevane kirjanik kaardiväe miinipildujadivisjoni luure ülemana, sai haavata, teda autasustati Punalipu ordeni ja lahingumedalitega. <br />Rikkaliku ainet kirjanduslikuks loominguks andsid autorile karm sõjaaeg ja aastatepikkune ajakirjanikutöö. <br />Viimase kohta on kirjanik ise öelnud: <br />«Ma olin <i>Pravda</i> ainus kirjasaatja kõigi 20 Ladina-Ameerika maa kohta. Elu möödus reisides: Venetsueela, Boliivia, Tšiili, Kuuba, Peruu, Panama, Brasiilia. Kaugeltki mitte kõigis neis maades polnud tol ajal Nõukogude saatkondi. See tegi elu keeruliseks. Tuli ette ebameeldivaid olukordi. Ameerika teenistused, kes nii agaralt kaitsevad Ladina-Ameerikat meie sealviibimise eest, arreteerisid mu kord Boliivias kohalike võimude kaasabil ja saatsid maalt välja. Teinekord pisteti mind Panamas mõneks ajaks vanglasse.» «Orteba,» ütles seersant, «me saime need venelased kätte, aga üks lipsas minema.» Seersant vaatas paberilehte ja täpsustas: «Panov.» <br />«Just teda ongi meile tarvis!» karjus leitnant pahaselt torusse. <br />«Portjee ütles, et Panov oli umbes viis minutit tagasi hotelli tulnud. Kuid me ei leidnud teda.» <br />«Pange sisse- ja väljapääsude juurde valve,» käskis Orteba. «Ma tulen kohe oma meestega. Mitte mingil juhul ei tohi jõuda konsulaati või Nõukogude traallaevale «Sibirjak».» <br />»«Sibrijaki» me kupatasime kai äärest minema,» ütles seersant. <br />«Venelased võivad Tulemaani välja ujuda,» ironiseeris Orteba. «Ma tulen kohe. Teie aga viige venelased prokuröri juurde.» <br /> <br />Moskvast pärit vene nõukogude kirjaniku <b>Vassili Tšitškov</b>i (1925-1985) noorus langes kokku raskete sõja-aastatega. Üldharidusliku kooli pingist viis nooruki tee suurtükiväekooli ja sealt tegevarmeesse. Rindel võitles tulevane kirjanik kaardiväe miinipildujadivisjoni luure ülemana, sai haavata, teda autasustati Punalipu ordeni ja lahingumedalitega. <br />Rikkaliku ainet kirjanduslikuks loominguks andsid autorile karm sõjaaeg ja aastatepikkune ajakirjanikutöö. <br />Viimase kohta on kirjanik ise öelnud: <br />«Ma olin <i>Pravda</i> ainus kirjasaatja kõigi 20 Ladina-Ameerika maa kohta. Elu möödus reisides: Venetsueela, Boliivia, Tšiili, Kuuba, Peruu, Panama, Brasiilia. Kaugeltki mitte kõigis neis maades polnud tol ajal Nõukogude saatkondi. See tegi elu keeruliseks. Tuli ette ebameeldivaid olukordi. Ameerika teenistused, kes nii agaralt kaitsevad Ladina-Ameerikat meie sealviibimise eest, arreteerisid mu kord Boliivias kohalike võimude kaasabil ja saatsid maalt välja. Teinekord pisteti mind Panamas mõneks ajaks vanglasse.»