Matsalu laiud, luhad ja linnud
Aastatuhandeid tagasi ulatus meri mööda Kasari jõe lammorgu Vigalani ja kaugemalegi. Nüüdisajal aga laiuvad siin endiste lahesoppide asemel sood ja heinamaad, mis on sajandite kestel vallutanud lahelt mitmeid ruutkilomeetreid.
Maapinna pidev tõus ja jõgede kantud setted muudavad Matsalu lahe järjest madalamaks. Ent kunagi oli siin, arvatavasti Kemo ja Kolmenasva ümbruses, muistsete eestlaste suuremaid sadamaid.
Hoolimata inimese üha intensiivistuvast tegevusest on Matsalus säilinud kõige ürgsemad ja vähemkülastatavamad maastikud Baltimaadel. Siinsed veteväljad, pilliroopadrikud, luhaheinamaad ja laiud loovad eriti sobivad elutingimused arvukale ja omapärasele linnustikule. Ka leiavad siin soodsaid elupaiku ja sigimisvõimalusi mitmedki imetajad-ulukid.
Matsalu on olnud alates 1870. aastast nimekate ornitoloogide (linnuteadlaste) huviobjekt. Tänapäevani on siin toimunud peaaegu katkematu ulatuslik uurimistöö. Tänu sellele on meil enam-vähem pidevad andmed 90 aasta vältel Matsalu linnustikus toimunud muutuste kohta.
Aastatuhandeid tagasi ulatus meri mööda Kasari jõe lammorgu Vigalani ja kaugemalegi. Nüüdisajal aga laiuvad siin endiste lahesoppide asemel sood ja heinamaad, mis on sajandite kestel vallutanud lahelt mitmeid ruutkilomeetreid.
Maapinna pidev tõus ja jõgede kantud setted muudavad Matsalu lahe järjest madalamaks. Ent kunagi oli siin, arvatavasti Kemo ja Kolmenasva ümbruses, muistsete eestlaste suuremaid sadamaid.
Hoolimata inimese üha intensiivistuvast tegevusest on Matsalus säilinud kõige ürgsemad ja vähemkülastatavamad maastikud Baltimaadel. Siinsed veteväljad, pilliroopadrikud, luhaheinamaad ja laiud loovad eriti sobivad elutingimused arvukale ja omapärasele linnustikule. Ka leiavad siin soodsaid elupaiku ja sigimisvõimalusi mitmedki imetajad-ulukid.
Matsalu on olnud alates 1870. aastast nimekate ornitoloogide (linnuteadlaste) huviobjekt. Tänapäevani on siin toimunud peaaegu katkematu ulatuslik uurimistöö. Tänu sellele on meil enam-vähem pidevad andmed 90 aasta vältel Matsalu linnustikus toimunud muutuste kohta.
| Tootekood | R0012669 |
|---|---|
| Aasta | 1962 |
| Kirjastus | Eesti Riiklik Kirjastus |
| Kujundaja | Väino Tõnisson |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 40 |
| Ümbris | ei |
| Tiraaž | 20000 |
| Kaas | Väino Tõnisson |
| Keel | eesti |
| Teema | loodus, inimene ja loodus, Eesti eile ja täna |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.